Venemaal palgad madalamad kui Hiinas

Juulis oli keskmine nominaalpalk Venemaal 33 980 rubla (508 dollarit), mis on Bank of America andmeil madalam kui Hiinas, kus keskmine palk on ca 764,3 dollarit, ning vähem kui Mehhikos, kus see on 636,6 dollarit.

„Kui nafta hind jääb odavaks ja Hiina majandus jätkab kasvu, võivad palgad Venemaal Hiina tasemest madalamale jääda pikaks ajaks,“ ütles agentuurile Bloomberg UralSib Capitali analüüsiosakonna juht Moskvas Dmitri Dudkin.   

Värske palgastatistika avaldamise eel prognoosisid Bloombergi küsitletud analüütikud, et inflatsiooniga korrigeeritud palgad olid Venemaal kümnendat järjestikust kuud languses. Augustis oli langus 9%, mis survestab juba ka Venemaa jaemüüjaid. Riigitöötajate palgad jättes suure eelarvedefitsiidiga maadlev Venemaa valitsus tänavu inflatsiooniga korrigeerimata.

Royal Bank of Scotlandi peaökonomist Londonis Tatjana Orlova näeb palgakulude alanemises lootuskiirt, et see võib aidata majandusel kiiremini jalgele saada. Selleks peab aga ka rubla kurss nõrgaks jääma, kommenteeris ta Bloombergile.

Rubla suurim kukkuja

Kui inflatsiooni mõju maha arvata, on Vene rubla riigi peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes praegu pea nõrgimal tasemel 2005. aastast. Viimase aastaga on rubla USA dollari suhtes odavnenud 43%, mis on maailma valuutade seas suurim kukkumine. Inflatsioonitempo oli augustis aasta baasil 15,8%.

Tööjõukulude alanemine on märkimisväärne muutus, ütles endine Venemaa keskpanga nõunik Oleg Kuzmin, kes on praegu Moskvas Renaissance Capitali ökonomist. „See on positiivne ettevõtluse ja majanduse jaoks, luues aluse impordi asendamiseks.“

Samas võib tööjõukulude langusest tingitud konkurentsieelis jääda ka vaid ajutiseks – palku võivad taas kergitama hakata demograafilised trendid ning surve tõsta palku 2018. a presidendivalimiste lähenedes.

Capital Economicsi arenevate turgude peaökonomist Neil Shearing on skeptiline selles, et madalam palgatase võiks oluliselt Venemaa eksporti suurendada. „Ma ei näe Venemaal tulemas investeeringute lainet, et odavat rubla ära kasutada – ilma selleta on aga raske näha, et Venemaa tugeva tööstussektoriga sellistest arenevatest riikidest nagu Hiina mööda läheks.“

Ajalehe Financial Times analüüsidega tegelev haru fDi Markets avaldas äsja ülevaate välisinvesteeringutest arenevatele turgudele. Investeeringud n-ö nullist alustatud projektidesse on Venemaal mullusega võrreldes kahanenud 46%. Nende andmete alusel sai Bosnia Hertsegoviina esimesel poolaastal taolisi välisinvesteeringuid rohkem kui Venemaa. Ent samas on näiteks välismaised autotootjad Volkswagen AG ja Ford Motor Co viimastel nädalatel Venemaal uued mootoritehased avanud, kirjutas Bloomberg.

Vastakad hinnangu palgakasvule

Venemaa keskpank prognoosib tänavu reaalpalga langust 7,5%. Palgakulude alanemine aitab korvata varasemate aastate kiiret palgatõusu, mil see tootlikkuse kasvust ette jõudis. President Vladimir Putini esimese ametiaja jooksul aastatel 2000-2008 kerkisid inflatsiooniga korrigeeritud palgad keskmiselt 15% aastas, näitavad agentuuri Bloomberg kokku pandud andmed.

Palgakasv tuleb tänavu mõõdukas, ütles Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina läinud nädalal pärast Venemaa keskpanga intressiotsust. „Palgad peaksid kasvama majanduse ja tootlikkuse kasvu tempos,“ ütles Nabiullina.

Tänavu juba viis korda mullu rubla kaitseks järsult tõstetud intressimäärasid kärpinud Venemaa keskpank tegi reedel pausi. Keskpank jättis intressimäära 11% tasemel muutmata, kuna rubla on nafta hinna langusest uuesti surve all.

Keskpanga intressimäära kärpimine ei suutnud ära hoida ka esimest majanduslangust 2009. aastast. Teises kvartalis kahanes Venemaa SKP aasta baasil 4,6% pärast 2,2% suurust langust esimeses kvartalis.